Paljud küll teavad,,et see tänane proov on minu jaoks juba teine, aga selle nädalane proov oli ikka nagu päris :). Sain isegi mängida :) Esimene proov oli 2 nädalat tagasi ja seal sain lihtsalt mõned partiid jälgimiseks, et kas üldse tasub mulle instrumenti sebida :D Ei, tegelikult lihtsalt ei olnud nii kiiresti võtta kuskilt pilli mulle ja siis nautisin kuulajarolli. Justnimelt nautisin, sest siinses kollektiivis on trompetirühm ikka väga tugev (7 mängijat), mõni küll parem , mõni halvem, aga no võimas kuulata oli küll ! :) Nautisin sajaga !
Aga nüüd tagasi tänase juurde .. Otsustasin, et lähen proovi täna pool tundi varem, et uurida seda pilli, millega mängima pean hakkama. Kohale jõudmine oli keerulisem kui arvasin, aga õnnestus ikka õige koht üles leida, selle leidmise tegi kergemaks teadmine, et proovikoha kõrval on suuuuuuur parkla ja politsei ja punane rist ja olin korra seal ka käinud, kui mind esimene kord Olivieri poolt peale võeti. Kohale jõudes sain siis seal oma pilliga kohe tutvuda, millega mängin seni, kuni oma instrument lõpuks siia saabub (pakendatud isegi juba ja ootab lihtsalt oma aega). See pill on ikka väga uus ja uhke (kahe ventiiliga, kellele see midagi ütleb :D ), aga noh, minu kui muusikaharrastaja (loe: kobakäpa) jaoks oli paras tegu see õige häälestuskoht üles leida :) Ja andis tunda ka mängimise ajal. Minu kolleeg (vanem meesterahvas, bass tromboon) ütles, et minu positsioonid "no good", Aga kurat, mida ikka oodata, kui ma pole 3 kuud mänginud ja siis esimest korda kohe võõras pill, mis on totaaalselt häälest ära !
Koba peale mängisime 2 uhiuut lugu läbi ja siis tuli üks Bumblebee, mida ma olin esimene kord noodist uurinud nö kuivalt :D ja siis peale seda lugu see vana koputab õlale ja ütleb "Very good job !" . Loomulikult olin õnnelik :) sain julgust juurde ja tänu õpetustele ja suunamistele, et kuhu poole seda gulissi nihutada, arenes orkestriproovi lõpuosa päris asjalikuks ja sain enda arvates üpris hästi hakkama :)
Ja pärast tuli ka dirigent ja ütles " You are good trombone !". ma ei lase endale seda mitu korda öelda, ja lähen töristan ka järgmisel nädalal :)
Kojutulekuks kulus rohkem närvirakke. Keerasin 2 korda valesti ja olingi kiirteel :D ja sealt mahasaamine ei ole enam nõrkadele, algas ellujäämiskursus :D Okok, kuna ma tean et ka minu emme ehk loeb seda, siis Emmele teadmiseks, et ei ole see kiirtee siin midagi nii hullu :D Nagu Tallinn-Tartu maantee, ainult 3 realine :D :D ehhhee, aga see selleks, igatahes alguses läksin suunaga kuskile Sant-Cathrinasse vms , et seal siis ümber keerata, ja suund tagasi Brüsseli poole võtta, see õnnestuski ja üsna pea leidsin ka viite "Asse" , aga no oli vaja ju ikka kõva mutti mängida ja sealt ka vales reast mööda sõita ja suund Oostende ja Gendi poole võtta :D :D olles seda suunas mingi 10km sõitnud, tuli Assele teine sissesõit ja siis juba tuttav tee (hobuautoga pidevalt seda rada kasutanud) ja otsustasin selle valida lõpuks , et koju saada :). seega, 10 minutiline teekond võttis minul aega rohkem kui tund. Ja see pole veel kõik, kadus ka hulga liitreid paagist ja närvirakke peast .. Happy Time anyway ;)
No comments:
Post a Comment